EMAKEELENÄDAL vol 1
Seekord ei piirdu me emakeelepäevaga, vaid vajame tervet nädalat. Esmaspäeva hommikul teeme algust ilusa emakeele algallikate kokkulugemisega - vaatame, mitu raamatut on ükski õpilane õppeaasta algusest peale lugeda jõudnud. Õpetaja Õnne juhtimisel toimub oksjon, kus eelnevalt ettevalmistatud lipikud õpilase nime ja loetud raamatute arvuga asetatakse arvude järjekorras põrandale. Erinevad värvid tähistavad erinevaid klasse (1. klassil oranžid, 2. klassil kollased, 3. klassil tumeroosad, 4. klassil heleroosad ja 5. klassil rohelised). Üllatus-üllatus, rida algab suisa arvuga 2. Puuduvate arvude kohale jätame tühjad read. Ja nii need paberid põrandale kogunevad. Väga uhke on vaadata, kuidas meie klassi Helmi-Liisa paneb põrandale kõige viimase lipiku kogu kooli peale. Kõigist teistest veidi kaugemale. Lipikule on kirjutatud tema nimi ja arv 33.
Iga klassi usinamad lugejad saavad šokolaadist medali. Meilt lisaks Helmi-Liisale ka Rebeka. Tema nimekirjas on 19 raamatut. Terveid silmi ja põnevaid lugusid kõigile lugejatele!
Teisipäeva hommik algab lõbusa koosloomisega. Õpetaja Ave on valmistanud ette lünkteksti meie kooli kohta, mida iga klass oma hommikuringis juhuslike omadussõnadega täiendab, teadmata, millest üldse jutt käib. Õpetaja kirjutab sõnad lünkadesse täpselt nende pakkumise järjekorras. Lugu kuulates saame kõvasti naerda. Koridori seinalt saame lugeda ka teiste klasside lugusid.
Oskame sõbralikku nalja visata nii enda kui ka teiste üle ning solvumata enda aadressil tehtud nalju vastu võtta.
Kolmapäev on see päris emakeelepäev. Osaleme koos 5. klassiga Karl Martin Sinijärve e-külalistunnis, mõtiskleme eesti keele väärtuse, muutumise ja uuendajate ning eesti haikude üle.
Pärast video vaatamist katsetame meiegi nii keeleuuendajate kui ka haikutajate rolli, kumb kellelegi rohkem meelt mööda on. Enamasti koos paarilisega.
Tulemused on vapustavad, nt vabakartul friikartuli asemel või tolkig kui tooliga kiikumise sport. Ja haikud! Te ikka teadsite, et Asko Künnap on pakkunud jaapani 5-7-5 silbiarvuga haiku asemel välja 4-6-4 silbiarvuga eesti haiku, mis pidavat paremini harmoneeruma meie keelega. Samuti kujutatakse Asko Künnapi, Karl Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste koosloomingust sündinud raamatu "Eesti haiku" eessõna kohaselt eesti haikus eestlastele, Eesti elule, olule ja loodusele olemuslikku. Meie katsetuste tulemused:
metsaserval
õits'vad sillerdavad
lillad lilled
sinivalge
taeva all mängivad
kassipojad
metsa ääres
päike sillerdamas
mis teeb soojaks
Pärast külalistundi ja kosutavat lõunasööki ootab meid ees veidi teistsugune keel: muusikakeel Maarja koguduse majas, meie esimeses koolimajas. Esinevad Pille Lille Muusikute Fondi muusikud Sigrid Kuulmann viiulil ja Ralf Taal klaveril. Rändame muusikakeeles läbi Soome, Poola, Austria ja Prantsusmaa. Muusikakeelt ei valda me nii vabalt kui oma emakeelt, sestap kipub kontserdi teine pool juba veidi väsitama. Ent kooli tagasi jõudes on emotsioonid siiski helged.
Teeme väikese lülituse ka kontserdisaali, kõige viimase loo ajal. Nagu juba öeldud, hakkame väsima, ent peame vapralt vastu.
Pärast kontserti on jäänud veel vormistada ilukirjatööd võistlusele "Peetri kool otsib superkäekirja". Kogu koolipere laused ootavad nüüd nädala lõpuni seinal, et nende hulgast parimad välja valitaks - õpilaste endi hääletusega muidugi. Anonüümsed sõltumatute abiliste nummerdatud võistlustööd on valmis.
Mis emakeelenädalal veel ees ootab ja millega see kõik lõpeb, sellest juba postituses Emekeelenädal vol2 (võimalik, et reedel).
