Novembri lõpp ja detsembri esimene päev toovad meile rohkelt teatrit - pimeda aja mõnusat meelelahutust. Ja mitte lihtsalt teatrit, vaid hoopis erilisi etendusi - ooperit ja jaapani paberteatrit.
Teisipäeval oleme juba hommikust saadik natuke pidulikumad - teame ju täpselt, kuidas teatris sobib käia, eriti ooperietendusel. Ikka triiksärgid, seelikud ja kleidid. Ja enamik meist ei eksi selle reegli vastu. Võimas!
Hommikuses eesti keele tunnis arutame õpiku katkendit "Johannese oratoorium", räägime muusika suurteostest, orkestrist ja solistidest, küüslaugu järgi lehkavast ja end pidevalt sügavast melomaanist, kuulame Johannese lemmikute Metallica ja Alice Cooperi stiilinäiteid, arutame oratooriumi, ooperi ja opereti erinevusi. Loodusõpetuse tunni ajal on õpetajal mahti meid koolivormitult jäädvustada.
Teatrisse suundudes teeme vaid ühe ühise klõpsu Jakob Hurda kuju juures, sest meie teame juba ammu, et teatris etenduse ajal pildistada ei tohi. Ent isegi meie selja taga istuva kooli õpetaja ei tea seda!!! Me ei küsinud ka, millisest koolist need teadmatud õpilased koos õpetajaga tulid.
Esimese ooperietenduse muljed viib igaüks endaga koju kaasa ja järgmisel hommikul ka klassi viktoriiniküsimusteks ning -vastusteks. Lisaks sellele, et kuuleme tõelist ooperilaulu ning saame sõnu lava kohal olevalt väikeselt ekraanilt lugeda, näeme ka soojust täis lugu sellest, kuidas pail ja koostööl on võluvägi.
Teine teatrietendus ootab meid reedel, 1. detsembril. Sedakorda hubases Lutsu majamuuseumis, soojaks köetud ahjuga elutoas, kus seisab isegi juba kuusepuu.
Kolm päeva tagasi tegime siinsamas hoopis sügisesema pildi.
Ent täna peame lumepallide loopimise kiusatust tugeva tahtejõuga trotsima.
Jõuame sooja ja kuiva tuppa.
Tädi Meeli jutustab meile jaapani paberteatri kamishibai stiilis etendusel natuke kurva ent südamliku ja hoolivust täis jõululoo, piltide abil. Pildid on ta ühest välismaa kirjastusest küll tellinud, ent kokkupakitava lava ise meisterdanud. Lugu räägib jõuludest, mis tulevad esimest korda ilma vanaemata, sest vanaema on läinud ära ingliks.
Pärast etendust saame endalegi inglid meisterdada, mõeldes kõigile neile kallitele, kes meid nüüd kõrgemalt jälgivad ja hoiavad. Meisterdame tädi Liivi juhendamisel.
Sellised need meie kaitsjad täna välja tulid:
Ja nagu ikka, ei lasta meid sellest soojast ja hubasest, hoolivust ja armastust täis majast ära maiustamata.
Tagasiteel kooli poole lumepallidega loopimise keeldu pole. Samuti ei piirata kuidagi nende kuju ega suurust. Elagu mõõtmatud talverõõmud!
Jõulukuu on alanud mõnusalt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar