SINIMUSTVALGE KOOL

"Hakkame sättima" on praegu populaarne lause või märksõna sotsiaalmeedias. Meie hakkasime sättima juba kuu alguses, kui kogusime kooliperega kokku põhjuseid, miks on Eestis hea elada, ning paigutasime neid sinimustvalgetesse raamidesse ka teistele näha.

Väljapaneku tegime koridori, kust iga päev mitu korda üles-alla käime ja kõikide põhjuseid kaks, kümme või sada korda lugeda saame.

Klassiruumi mahtus sinimustvalget nii tahvlile kui lae alla lammaste vahele (seekord käsitöötunnis valminud sinised ja valged tulbid - lammastel algas kevad :).

Peakoridori kaunistasid viimasel nädalal aga kaks eriti uhket ehet:

Sinimustvalge koolinädala viimane hommik möödus Peetri kirikus sinimustvalgel kontserdil. Enamik meist laulis koori koosseisus.

Joosep, Ramon ja Laura tantsisid koos 5. klassi õpilastega kaerajaani.

Terve klass luges luuletust hobuse kiituseks (millest fotojäädvustust praegu ei ole, sest sellesinase ajaveebi peamine fotograaf innustas, juhendas, lohistas mikrofonijuhet ja hoidis pöialt) ning ronisime rõdule järgmiseks etteasteks valmistuma.

Kontserdi lõpu eel lasime käsikelladel kõlada. Ood rõõmule!!!

Imeline päikeseline hommik! Head Eesti sünnipäeva, armsad! Ja kosutavat talvevaheaega!

KOOLILÕUNA TEISIPÄEVAL (4. nädal)

Täna oli söögiks kartulipuder, hakklihakaste ja kapsa-porgandisalat. Leib, piim ja vesi on ka alati meie laual. Samuti on kohal esimesed sööjad.

KOOLILÕUNA ESMASPÄEVAL (4. nädal)

Täna pakuti rossolnikut hapukoorega, leiba, mannavahtu, õuna ja nagu tavaliselt ka koolipiima. Lõuna jäädvustas fotodele Rebeka.

KOOLILÕUNA NELJAPÄEVAL (3. nädal)

Neljapäevaselt laualt leidsime seljanka hapukoorega, kohupiimavahu moosiga, leiba ja piima. Muide, meie laual on alati ka vesi.
PS Palun vabandust, et meie kauss pärast mitut supitõstmist enam kõige eetilisem välja ei näe.

KOOLILÕUNA TEISIPÄEVAL (3. nädal)

Vastlapäevaks oli süüa hernesupp, apelsin, leib, vastlakukkel ja maitsestamata jogurt banaaniga.

KOOLILÕUNA ESMASPÄEVAL (3. nädal)

Söögiks oli pikkpoiss, kartulid, kaste ning peedisalat, kõrvale leib. 

SÕBRAPÄEV

Sõbrapäeva alustasime sõbraampsuga, mille poetasid korvi kõik need, kes said ja tahtsid sel hommikul teistega midagi jagada. Peamiselt oli korvis muidugi magus sõbraamps ja head tuju kui palju. Selleks sõbrad ju ongi.

Sõbranädalale olime end häälestanud juba esmaspäevases käsitöötunnis.

Ja kuna me oma laealustest lammastest veel loobuda ei taha, riputasime südamed lammaste vahele. Sõbralike lammaste hooliva pilgu all valmistasime üksteisele ühiselt sõbratunnistused - kõik kirjutasid kõigi kohta mõne hea omadussõna (eesti keele tunni teema ikkagi).

Sõbratunnistused panime seinale. Esialgu said need sellised. Hiljem, kui paar terveks saanud sõpra ka kooli jõudsid, lisati veel üht-teist.

Sõbrapäev langes sel aastal kokku tuhkapäevaga. Nii saime hommikuringis paberile panna muresid, mis meil südamel, ning hiljem õuevahetunnis kõik lõkkesse visata. Lõkke äärde jõudis igaüks omal ajal, nii nagu kehalisest tulemine ja kehalisse minemine lubas.

Ja kui otsest muret just polnud, võis jõulude ajal laelammaste kõrval rippunud volditud kingipakkidesse puhuda halvad tunded või ebaõnnestumised ja needki tulle saata.

Õpilasesindus jagas tullesaadetud murede asemele mõnusaid mõtteteri sõpruse ja sõbraks olemise kohta. Pirakast purgist jagus kõigile ja jäi ülegi.

Imeline! Mis elu see küll oleks ilma sõpradeta!?!?
Imeilusa päeva imelisi tundeid sobib suurepäraselt kaunistama lõppeval nädalal koolimaja ehtinud loovusringi õpilaste tööde näitus.

Imelisi olemisi koos imetoredate sõpradega!

VASTLALIUG

Traditsiooniline vastlalõuna kõhus, jõudsime Tartu Lumeparki. Saime lumerõngad ja juhised, kuidas pargis käituda ja turvaliselt liuelda.

Ja läks lahti!

Kõigilt erinevatelt radadelt. Hüppega ja hüppeta. Kurvidega ja kurvideta.

Ikka üles...

... ja alla.

Tõeliselt pikad ja adrenaliinirikkad liud. Ühel rajal oli isegi kiirusemõõdik, mis näitas mõnel korral koguni 48 km/h.

Tänavu tulevad küll pikad, sitked ja kiired linad!!!