JÕULULUGU LUTSU MAJAMUUSEUMIS

Veel enne, kui me liiga suureks saame ja mõnest jõuluprogrammist välja kasvame, otsustas õpetaja viia meid veel kord Lutsu majamuuseumisse paberteatri lugu kuulama. Taas kord koos 6. klassiga, kellega meil on esmaspäeviti nagunii eesti keele koostöötund.
Seekordne lugu rääkis eesmärkide saavutamisest, võimaluste kasutamisest, hoolivusest, üksindusest ja heategudest. Lugu kandis pealkirja "Memmeke ja kolm kuningat". Kirjanikuhärra elutoas on advendiajal alati kena kuusk ja soe ahi. Proua Meeli jutustamisstiil aga väga hoogne, elav ja köitev.

Meisterdamine käib ka asja juurde. Alustuseks tegime kõik koos väikese paberist kotikese.

Seejärel jagunesime kahe ülekorruse toa vahel, et oma kotike kaunistada ja ingliklamber kinnituseks valmistada.

Nagu üle-eelviimaselt fotolt näha, ei jäänud kingikott kingiseemneta. Täname lahket pererahvast ja kohtume juba teistes programmides. Näiteks "Kevade" teemadel.

NIMELISED TASKUD, JÕULUTULED JA -KUUSK

Kunsti- ja käsitöötunnis on tublisti kujundatud, kavandatud, mõeldud, joonistatud, värvitud, paigutatud ja õmmeldud. Isiklikud taskukesed ongi valmis. Ajame need pulga peale ja paigutame klassi tahvli alla ... üllatusteks, sõnumiteks, märguanneteks, headeks soovideks ja milleks iganes veel.

Jõulutulede paigutamise ja aasta aega korvis oodanud lammaste välja otsimise võtsime ka enda peale, koos õpetaja Airiga. Lisaks riputasime lammaste vahele veel äärmiselt meditatiivsed lõngast ehted.

Lõngaehteid tegime nii hea meelega, et jagus kooli kuuselegi.

Meie jõuluilu on valmis ja jõulud võivad tulla.

LINNAKODANIKU MUUSEUMIS - JÕULUD 200 AASTAT TAGASI

Otsustasime vaadata ajas paarsada aastat tagasi ja külastada Tartu linnakodaniku muuseumi. Ees ootas hämar soe tuba, mida muutsid heledamaks vaid päevavalgus ja küünlad, ning kuusk laual nagu 200 aastat tagasi kombeks.

Muuseumiemand rääkis meile vanadest jõulukommetest ning luges küünlavalgel ka samasisulise katkendi Anderseni muinasjutust.

Uurisime laual seisvat kuusepuud ja seda kaunistavaid ehteid. Saime teada, et vanim jõuluehe on kuivatatud dattel. Tavalised kuusekaunistused olidki kuivatatud puuviljad, õunad, piparkoogid, puidust nikerdused ja kullatud kreeka pähklid. Neid viimaseid valmistasime väikese aknaga tagatoas endalegi.

Kui igapäevased küünlad valmistati tol ajal loomarasvast, siis pidupäevaküünlad tehti mesilasvahast, ikka sellepärast, et paremini lõhnaks. Tegime meiegi pidupäevaküünlad. Mesilasvahast küünalde keerutamine on meil juba hästi selge.

Kogunesime tagasi eestuppa ja muuseumiemand süütas kuusel küünlad. Rääkisime sellest, mida vanasti videvikutundidel tehti: pillimängudest, lugude vestmisest, ühisest ajaveetmisest. Ja laulsime koos kaks kõigile tuntud jõululaulu, tšello saatel.

Oli hubane, hariv, väärtusi rõhutav ja igati mõnus pärastlõuna. Aitäh!

PÄRASTLÕUNA MAKERLABI TÖÖTOAS - AUTOINSENEERIA

Seekordses postituses lähtume sellest, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Võite arvutada, mitu sõna me siia kuueteistkümne pildiga saame lisada :)