REEDESED RÕÕMUD

Päeva esimene rõõm tuli koos õpetaja Triinu-Kristi ja meie endi kujundatud diplomitega, millele korralikult lisatud meie kolmapäevaste pingutuste tulemused. Käepigistust saatis veel tuline aplaus ja stressivaba maiuse pakk.

Siia passib hästi väike meenutus diplomite kujundamise kunstitunnist:

Päeva teine (kolmas, neljas, viies ja kes teab veel mitmes) rõõm saabus Teadlaste Öö festivalile suundumisega, sihiks periskoobi töötuba, et tähistada oskuste õppe esimese oskuse omandamist ja esimese koolikuu lõppu. Pirukad ja viinamarjad kotis, asusime Kvartali poole teele. Esimese pirukapeatuse otsustasime teha Kvartali-lähedases pargis:

Ahhaa teadusratta etendusel saime õhupallid:

Natuke elektrit:

Tuld ja pauku:

Seejärel jõudsime kauaoodatud töötuppa:

Seal me voltisime, kleepisime, lõikasime:

Paigaldasime peegleid:

Ja piilusime:

Siis rullisime veel pabereid, panime kõik oma meisterdused kokku ja periskoobid olidki valmis:

Täitsa lõpp! Vaatan rahulikult enda ette peeglisse, keeran aegamisi periskoobi ülemist osa ja korraga hakkab H&M-ist paistma üks äge punane jope. Mis nüüd kõik veel võimalik on?! Mine või šoppama! Või spioonima!

VANAD VÕLAD

Senini ei ole veel blogisse jõudnud käepigistus 4. klassi moodi ehk meediatunni vallatused :)

Samuti puudub siit meenutus ühest septembri esimese poole õunakoogiesmaspäevast, kus me koorisime ja lõikasime:

Kloppisime ja segasime:

Pistsime koogi ahju ja ootasime:

Ja kui kook oli ahjust tulnud, siis jõudsime veel natuke oodata:

Seejärel enam eriti ei jõudnud oodata:

Lõpuks ometi oli kook laual:

Aitäh, õpetaja Airi! Koogiteo ja fotode eest!

PÖÖRANE ÕUEVAHETUND

Kui Curly Strings maailma helisema lööb (https://www.youtube.com/watch?v=jTv3wWQDDgQ), ei jää muud üle, kui kaasa laulda ja tantsida. Eriti kui õpetaja Triinu-Kristi veel keksides klassi tuleb, telefon ühes ja kõlar teises käes. Nii me tema järel kogu kooliga robinal õue läksime ja ühe vinge tantsuvahetunni maha pidasime. Natuke ajendatud sellest, et käimas on üleeuroopaline spordinädal, natuke sellest, et tantsida on lihtsalt lahe, eriti kui kutse tantsule tuleb nii ootamatult. Kõigepealt vaatasime kõhklevalt ringi, mis juhtuma hakkab:

Siis hakkas juhtuma ülekooliline ussitants:

Seejärel tegime aegluubis tantsu, poisid ja tüdrukud vaheldumisi:

Ja tagatipuks veel õpetaja Triinu-Kristi ettenäidatud liigutustega tantsu:

Oh sa! Oli see vast õuevahetund!

OSKARIL ON SÜNNIPÄEV!!!

Pärast tegusat spordipäeva ja soojendavat hernesuppi tuli päeva parim osa: Oskari sünnipäev. Saime kõrrejookide ja küpsistega toreda väikese peo teha.

PALJU ÕNNE, ARMAS OSKAR!
(kes sa eelistad isegi oma sünnipäeval veidi varju jääda:)

Ja siis järgnes kunstitund. Milline äge päev täis sporti, kunsti, tähistamist ja häid sõpru!

KOLMAPÄEVANE SPORDIPÄEV

Juhhuu!!! Kolmapäeva hommikul ei pidanudki kooli minema, vaid hoopis Tamme staadionile. Sportima. Viskasime palli, hüppasime kaugust, jooksime 60 meetrit ja 400 meetrit. Ja kui me midagi teeme, siis ikka nii süvenenult, et pildistamiseks ei ole kellelgi aega. Alles siis, kui me kogu sportimisest alles jäänud energia mänguväljakule viisime, taipas õpetaja kaamera välja võtta. Nii jäi vähemalt afterparty pildile - sõbralik, üksteise aitamises ja ühises lustimises möödunud afterparty:

Ja kui siilid udus oma mängud mängitud said ning kõht õige tühjaks läks, asusime koos kooli poole teele, kes rulaga, kes rattaga, kes tõuksiga, kes kondimootoriga:

Aitäh, õpetaja Triinu-Kristi, et meid koolimajast välja tõid!

TEISIPÄEVANE KEELTEPÄEV

Euroopa keeltepäev tõi häid uudiseid: neljapäeval tehtud viktoriini peavõit Tartusse seekord küll ei tulnud, kuid õigete vastuste vahel loositud viieteistkümnest auhinnast kaks tulid meie kooli ja üks suisa meie klassi. Palju õnne, Ron-Arthur! Mida, kuidas ja kui palju Ron-Arthurile auhinnaks antakse, pole veel teada. Võitjatega võetakse isiklikult ühendust :)

Ent kogu kooliperel oli keeltepäeval võimalus avardada silmaringi ja laiendada teadmisi koolis toimunud sündmuste keerises, mida kajastas üsna põhjalikult kooli Facebook'i lehekülg:

VAATA SIIT


Tõsi, seal ei olnud küll kirjas, et kõige kiiremad keele-fotoralli läbijad olid just meie poisid!

ESMASPÄEVANE RAAMATUÜMARLAUD

Euroopa keeltepäeva eel sobivad pealkirjaks olevad liitsõna suurepäraselt kokku veerida. Aga kui hakata headest raamatutest klassis rääkima, siis ikka nii, et kõik on kõigile näha ja kuulda. Seepärast end ringi istuma ja kuulama sättisimegi. Mõnus sundimatu õhkkond, keegi ei pea klassi ees seisma ega põlve väristama.

Nii me seal istusime ja kuulasime, tähelepanu säilimiseks tegime natuke märkmeid ja sirutasime jalga, aga kaks tundi läks nagu ludinal. Saime just ringiga ühele poole, kui kõlas hädaolukorra õppusest märku andev häirekell. Saved by the bell! Seinale jäi ümarlauda meenutama loetud raamatute nimekiri, et head pealkirjad käepärast oleksid:

KOLMANDA NÄDALA LÕPP

Reede on hea aeg teha nädalast kokkuvõtteid. Seekord proovisime meenutada erinevaid õppeaineid lõppevast nädalast ja kujutada nendes tehtut, nähtut, kuuldut, kogetut skeemides, oma mõtteid kaardistades. Skeeme võis koostada üksinda või koos paarilisega, kuidas tuju parasjagu oli. Mõnelt kaardilt on näha, et meeles on pigem nädala teise poole teemad, mõnel ainult ained ja paar erksamat elamust, mõnel veidi rohkem süsteemi. Just nii meie aju ja reflekteerimisoskus praegu töötab. Ja just nii on meil võimalik igaühel edasi areneda sellest kohast, kus me oleme: ise katsetades, teisi vaadeldes, uusi teadmisi süsteemi pannes. Ja mõni kaart tahtis koju kaasa minna, et rahulikult meelde tulla ja omas tempos paberile saada. Tark ei torma!

TUNDED, TUNDED, TUNDED!

Eelmisel nädalal vaatasime põgusalt kümmet erinevat võimalust, kuidas tulla toime tundega, mis meis ühel hetkel pead tõstab ja mõtlemisvõime alla surub. Sel teisipäeval saime proovida esimest rahunemisvõtet lähemalt. Kas te teate, kuidas lugeda kümneni nii, et sellest ka abi oleks? Meie juba natuke teame: soovitatakse hingata sisse ja välja ja väljahingamise lõpus öelda endamisi 1, siis jälle sisse ja välja ja öelda 2 ja nii kümneni välja. Kui me seda hommikuringis proovisime, ei olnud ühtegi tugevat tunnet veel käepärast ja me oleksime äärepealt hoopis magama jäänud. Nii rahustavalt mõjus! Tasub proovimist.

Kolmapäeval tuli kaardipakist rahunemisvõte number 2: tundele nime andmine. Rahustavalt võib mõjuda juba see, kui ma tean, mida ma parasjagu tunnen, ning ma oskan, saan ja suudan seda ka välja öelda, kasvõi iseendale.

Aga kuidas ma oskan välja öelda, mida ma tunnen, kui mu tunnete sõnavara ei ole kõige laiem? Jälle tulevad abiks head kaardid, seekord teisest pakist. Kuna meil oli hommikuringis külas ka kaplan Triin, saime vaibale panna suisa tosin tunnet ning mõelda ka sellele, millises olukorras üks või teine meid külastab.

Kokkuvõtteks tõdesime, et kõik need tunded on meie sees olemas ja löövad ühes või teises olukorras tugevamini välja. Ikkagi inimesed! Ja lisaks on kõik need ja veel paljud teisedki tunded, mida sel korral nimetada ei jõudnud, meile lubatud. Ükski tunne ei ole keelatud. Aga kui tunne on väga tugev, oleks vaja õppida sellega toime tulema nii, et keegi meie ümber haiget ei saaks, et koostööõhkkond säiliks või taastuks võimalikult kiiresti. Jõudu meile!