On 5. oktoober, õpetajate päev. Ärkan täna erilise tänutundega. Vaevalt koolimajja jõudnud, saan esimese kaardi ja kallistuse. Tänutunne paisub. Ja nii iga järgmise kaardi, kallistuse ja šokolaadiga. Hommikuringis räägime headest tunnetest, sealhulgas tänutundest. Mõtiskleme selle üle, kuidas head mõtted ja positiivsele keskendumine võib aidata terve päeva hoopis teiseks muuta. Ja kui võtan valmispandud šokolaadikorvikese, et tänada neid, tänu kellele see päev nii eriline on, tunnen, kuidas tänutunne tahab hakata vaikselt silmanurgast välja nirisema. Usun, et šokolaadi magus maitse annab natukenegi edasi minu tunnet, jõuab kiiremini ja tajutavamalt minult Sinuni:
KUI EI OLEKS SIND, ARMAS 4. KLASS,
EI SAAKS MINA OLLA SINU ÕPETAJA!
AITÄH, ET OLED OLEMAS!
On äraütlemata armas ja liigutav, kui meie vaikse hetke lõppedes jõuavad kohale vanemate tänusõnad, lilled, kaart ja karp turgutusega. Kniks ja kraaps! Imeline!
Edasi toob päev kaasa CAP-koolituse kooliperele ja suupistelaua õpetajatele. Muusikatunnist kostab vana head laulu "Minu õpetaja koolis kõige parem ta". Direktor on otsustanud kinkida õpetajatele aega. Uskumatu! Kui keegi soovib kinkida mulle aega, ei mõtle ma kaks korda. Jah-jah-jah! Palun! Ja nii sai täna mängida inglise keeles poodi direktori taktikepi all. Ent minu päev ei oleks täiuslik, kui pildil ei oleks Sind:
Päeva lõpetuseks ootas õpetajate toas eriline tort:
Lisaks sain rinda ordeni keeltepäeva korraldamise eest. Enneolematult uhke ja hää on olla!!!
Selle imelise päeva õhtul tahan kinkida Sulle, kallis lugeja, imelise vaate meie klassiaknast:
Kuidas saab veel paremaks minna?!?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar