SELLEST, MIS ASJU ME KOOLIS AJAME

KLASSIÕHTU

Meie selle õppeaasta esimene ja viimane klassiõhtu toimus 7. juuni õhtul. Klassiõhtu ikkagi, mitte enam klassihommik.

Võtsime hea tuju ja näksimist kaasa ning saimegi kokku. Näksilaual polnud häbeneda miskit.

Esimese ühise mänguna õpetas Mirjam meile vampiirimängu.

Mängu päris selgeks saamiseks tuli proovida läbi ka, kuidas dramaatiliselt surra.

Saime selle enam-vähem selgeks ja mäng võis alata.

Vampiirimängu järel oli kahtlemata vaja jälle näksida ning seejärel natuke lauamängudega hinge tõmmata.

Hea oli, et puhkasime, sest Moona saatis meid varsti loositud rühmade kaupa aardejahile. Oli see alles hoogne mööda maja tuhisemine. Esimene rühm asub teele.

Enne kui fotokas jõudis neile 0-korrusele järele, tuhisesid nemad juba trepist üles tagasi.

Ja nii mitu korda. Teiste rühmadega ma ei teinud katsetki sammu pidada, saatsime nad vaid ülevalt teel.

Lõõtsutavate, kuid elusatena jõudsid kõik tagasi, ehkki söögisaali, oma klassi, garderoobi, neljanda korruse ja arvutiklassi vahet tuli käia mitu korda, enne kui magus aare leitud ja põske pistetud sai.
Kaaslasi aardejahilt oodates mängiti jälle mõnusasti koos.

Pärast aardejahti võetud pausi täitis igaüks taas talle sobival moel: kes sõi, kes valis muusikat ja tantsis, kes mängis mõnd lauamängu jne. Mõned muusikavalijad ja puusanõksutajad pildil ka.

Ja oi, mis siis lahti läks: suve sünnipäevalaste õnnitlemine. Meil on tervelt kolm suvist sünnipäevalast ehk üks kolmandik klassiõhtu seltskonnast. Kui palju kallistusi sel õhtul kingiti ja vastu võeti! Enamik neist küll kaadritaguselt.
Mõned fotod siiki ka. Alustame vanuse järjekorras. Igasse suvekuusse jagub üks sünnipäev. Juunisse Joosepi oma. Panime sünnipäevalapse kenasti ringi keskele istuma, laulsime talle, tõstsime ta õhku ja õnnitlesime teda.

PALJU ÕNNE, ARMAS JOOSEP!