TRIMESTRI LÕPP

On reede, 24. november. Kadrilaupäev. I trimestri viimane päev. Selle õppeaasta esimene tunnistuste päev. Kübara ja kaabu stiilipäev. Kokkuvõtete päev.
Esimesed kübarad ja kaabud on kohal.

Hommikuringis võlume ümber küünla esimesi kokkuvõtteid.

Vaatame, millised tunded on meid I trimestri jooksul külastanud, millised mitte. Teeme terve tunnete kaardipaki tühjaks. Aga kuna igaühel on olnud erinevad tunded, saame täiendada üksteise mõtteid, nimetada EI-lehelt neid tundeid, mis üht või teist meist siiski külastasid, ning JAH-lehelt neid, mis üht või teist meist ei külastanud.

Pärast hommikuringi suundume kogu kooliperega saali.

Direktor peab kõnet...

...ja annab klassijuhataja kätte meie tunnistused.

Seejärel vaatame 1. klassi saksakeelset näidendit, kus hiireke otsib sõpra...

...ja kuulame 3. klassi vihmalaulu.

Järgneb kadritrall. Tantsime õpilasesinduse juhendamisel tibutantsu...

... ja kaks sammu sissepoole. Õppealajuhataja juhendamisel teeme lapaduud...

...ja oleme "toredad tädid".

Järgneb kadrieksam mõistatuste lahendamises, klasside kaupa. Ootame oma järjekorda.

Ja lahendame õpilasesinduse etteloetud mõistatusi - edukalt ja kiiresti. Saame selle eest kommikoti.

Veidi hiljem saame klassis kätte oma tunnistused ning direktor teeb meist ühe tõsise ja ühe lõbusama pildi.

Viimase tunni ajal kosutame ennast Ron-Arthuri kaasatoodud hea ja paremaga, trimestri lõpp ikkagi.

 

 Teeme viimased kokkuvõtted trimestrist ja seame eesmärke algavaks.

Olemegi jälle kolme kuu võrra suuremad, paremad, targemad, osavamad..., mida tõendab ka seekordne tunnistus.

ESMASPÄEVANE ENNELÕUNA KIRJANIKUGA

On esmaspäev, 20. november. Täna on meil koolis külaline - kirjanik. Oleme teisest klassist alates igal aastal mõne kirjanikuga kohtunud. Seekord tuleb külla Heiki Vilep. Tuleb külla kotitäie raamatutega. Nende hulgas on tema trükisoe luulekogu "Tähesära".
 

Härra Vilep loeb meile sellest kogust ette palju lahedaid luuletusi, selliseid vimkaga, krutskiga. Näiteks vihmaussist, kes mõtles vihmase ilmaga hoopis kalale minna; robotist, kes leiutas inimese, kelle vedru ei käi maha; unejutust, mis võiks olla nii igav, et tuleb sügav uni; vanaisast, kes arenes ahvipärdikust veduriks; sajast soovist, meremehest, armastusest ja muust. Meie istume, kuulame, itsitame, niheleme. Vahele saame avaldada oma mõtteid ja küsida küsimusi. Saame teada, et kirjaniku esimene luuletus sündis juba 2-aastasena, et tema lemmiksöök on hapukapsas ja kartul ning hernesuppi võib ta süüa nõrkemiseni. Lisaks veel üht-teist, mis meid huvitab. Siis loeb kirjanik meile loo nutitelefoniga Une-Matist, kes reisib koos Madliga maailma nabaauku, kus on kõik Madli kadunud asjad (sh mõtted ja mälestused).

Viimasena tunneme tugevat õlg-õla tunnet, kui ostame raamatuid ja ootame autogramme...

...nii äsjaostetud raamatusse,...

...kui ka kodust kaasavõetud raamatusse.

Kohtumise lõpuks on ühteviisi tühjad nii rahakott, raamatulaud kui ka kõhud. Küll aga on kosutust saanud vaim, hing ja inspiratsioon. Vahest luulepisikki.
Aitäh mõnusa tunnikese eest, härra Vilep! 

RETK RIIGIKOHTUSSE

Isadepäevajärgsel esmaspäeval pärast esimest tundi seame sammud lähima isa töö juurde külla. Kaugele pole vaja minna. Vallikraavist alla ja Lossist üles, siis vasakule ümber nurga ja olemegi kohal. Riigikohtus!!!

Nii, trepile saime, vaatame, kas sisse ka lastakse. Lastakse! Ja mitte niisama, vaid suisa läbi turvavärava.

Ja juhatatakse ilma pikema jututa otse kohtusaali. Leiame endale sobivad kohad, kes Riigikohtu esimehe toolile, kes vanemate kohtunike kohale. Ja kui need täis, sätime end riburadapidi järjest nooremate kohtunike toolidele.

Saame teada, mis majas me oleme, kui kaua on siin majas olnud kohus; millistel tingimustel kohtuasjad üldse sellesse majja jõuavad; milliseid teisi kohtuid on olemas, kui palju on kohtunikke ja kohtuasju; mida kogutakse kohtutoimikusse; milline on Eesti Vabariigi kõige olulisem seadus; et on olemas ka laste põhiõigused lastekaitse konventsioonis (kus seisab muuseas, et lapsel on õigus mängu- ja puhkeajale); kui kaua ja mida peab õppima, et mõista õigust teiste inimeste üle; milline näeb välja õiglusjumalanna ja miks just selline jms.

Näeme kohtuhaamrit, mida, nagu välja tuleb, kasutatakse järjest vähem.

Näeme kohtuniku talaari ja saame teada, miks kohtunikud seda kannavad.

Kohtume Ron-Arthuri isaga ja räägime üht-teist tema ja kriminaalkolleegiumi tööst.

Saame küsida kõike, mis vähegi kohtuga seoses pähe tuleb. Pistame lahkuma asudes taskusse helkuri, kohtusüsteemi tutvustava raamatukese ja oma isikliku eksemplari Eesti Vabariigi põhiseadusest.

Nõunike kabinetti piiludes vaatab sealt vastu aga üks õige nunnu kohtumõistja. Ja kuna tema ümber tekib kohtusaalist pääsenute hulgas nii palju sigimist ja sagimist, jäävad fotojäädvustused küll kaunis udused. Ent postitusest neid välja jätta ka ei saa, sest külastusjärgse kolme meeldejäävaima asja hulgas mainitakse karvast tegelast selleks liiga mitu korda.

Kabinetis näeme ära ka toimikud ja neid kaitsva seifi.

Uuh, seekord pääsesime puhta nahaga. Ja andku Jumal, et meie eesõiguseks jääb vaid kohtumajas ekskursioonil käia või järgmise 13 ja poole aasta pikkuse koolipingi nühkimise järel teistele õigusküsimustes abiks olla!

Täname siiralt Ron-Arthuri ema ja isa ning toredaid inimesi Riigikohtus, kes meile põneva ja enneolematu ennelõuna võimaldasid!

ISADE ERI

Isa on mul tõsine,

karm ja tugev Eesti mees!

Aga seda väliselt, mitte südames.

(internetist leitud mõttetera kohendus)

Head ja armsad isad! Me mõtleme teie peale iga päev, mitu korda. Aga ühel erilisel ajal novembris, kui väljas on pime, mõtleme teie peale veel sagedamini. Lõppeval nädalal mõtlesime teie peale ka kõik koos. Mõtlesime sellest, millised te olete:

Seda, kui mitu korda mainiti tore ja hea ja tark, ülaltoodud kokkuvõte ei kajasta!
Siis mõtlesime sellele, mida te teate:

Selgub, et teie teadmised ulatuvad seinast seina, politseivõtetest kristallideni, kosmosest meie isudeni!
Veel mõtlesime sellele, mida te oskate:

Tõeliselt lai ampluaa: lihtsalt hea olemisest, söögitegemise, ehitamise ja lammutamiseni! Huvitav, kui kiiresti te ennast meie mõtete järgi ära tunnete?

Seejärel võtsime ennast kokku ja proovisime ühe teise isa sõnu teie jaoks ilusasti paberile panna:

Ja kõige lõpuks leidsime, et te väärite maailma parima isa tiitlit. Igaüks sai valida endale meelepärase viisi selle edasiandmiseks:

Aitäh teile, armsad isad, et te olete tõsised ja tugevad Eesti mehed! Aitäh, et te olete olemas ja lubate meil aeg-ajalt piiluda oma välise kesta taha teie hoolivasse ja armastavasse südamesse.

Musi ja kalli! Ilusat isadepäeva!